RistoBerta

Teisipäeva hommikul läks Risto Gold Coastile autot parandama. Nimelt leidis Risto Facebookist ühe Eesti poisi, kes lubas meie auto normaalse summa eest ära parandada. Hommikul kell 7 hakkas Risto minema ja pidi sõitma 260km. Tagasi oli ta kolmapäeva pärastlõunal. Autol siiski plokikaane tihendit ära ei vahetanud, sest mingeid märke selle lekkest polnud. Õli sees oli küll valged ollust, aga see oli arvatavasti sellest, et kasutasime vale viskoosusega õli. Veel vahetati ära küünlad, küünlajuhtmed, jagaja, tühikäigumootor, jahutussüsteemi voolikud, genekarihma laagrid, kõik vedelikud ja lisaks veel nipet-näpet, mis tuunimist vajas. Vajaka jäi veel üks silinder, mis töötab 60% võimsusega. Põhjust ei tea ja selle väljauurimine tähendab jälle mootoriremonti. Praegu sõidab ilusti ja loodame, et kestab mingi aeg, et saame osa kohti sellega läbi käia ja siis uue osta. Pärast suurema summa kulutamist tegime nagu ikka – läksime poodi ja ostsime pudeli rummi. Võib mulje jääda, et oleme alkohoolikud, aga nii vähe kui me seda endale lubame, siis EI.
Esimest korda jäi Risto ööseks bäkkerisse. Kogemus omaette. Õnneks oli ta tuba kolmekohaline ( tavalise 8 asemel ). Ühe pranslasega ja itaallasega. Tuba iseenesest oli normaalne, aga segadus oli suur. Mustad jalanõud ja riided vedelesid igapool, mis iseenesest pole midagi hullu, aga see, et nad haisesid, oli lihtsalt jube. Vannituppa astudes kartis Risto end ära määrida. Muidu midagi hullu ei olnud, aga pikemaks ajaks sinna peatuda ei saa. Bäkkeri admin oli ka Eesti poiss ja sai sellega juttu aetud. Ei see administraator ega ka mehhaanik ei kavatse Eestisse tagasi tulla, kuna elu siin Austraalias on väga hea ja põhjust kodumaale tulla väga pole. Tegelikult on see väga kurb. Nii paljud inimesed otsustavad siia jääda.

Tööd alustame esmaspäeval.Edasi on lükkund see sellepärast, et vihma on lakkamatult sadanud (mistõttu pole puuvill kuivada saanud). Viimased paar päeva on selge olnud ja edasipidi lubab ainult head ilma. Jääme sellele lootma, et saame lõpuks tööd teha. Ainult paar nädalat on meil siin jäänud. Ei oota seda, kuna peame hakkama uut tööd otsima. Ilmast veel nii palju, et päeval on sellised Eesti suve temperatuurid (22-29 kraadi), aga öösel kole külm (2-10 kraadi).

Samuti saime kolmapäeva hommikul kätte oma Eesti paki. Kohale tuli see kahe nädalaga, mis on senine rekord.
Eesti komm, shokolaad ja põdrakonserv (mis maitses imeliselt ja otsa sai samal õhtul). Eriti meeldis meile Kätlini kaart, mis tõi pisara silma ja viis mõtted kodule. Suur tänud kõigile asjaosalistele. Kui pikemaks ajaks paikseks jääme, siis ootame rohkem pakke. See on nii hea tunne, kui saad paki kodustelt. Paneb asjadele mõtlema. Olla kodust nii kaua eemal. Jääda ilma kõikidest sünnipäevadest, jõuludest ja koosviibimisdest. Mingitel hetkedel tuleb see kõik mõttesse (alati enne magamajäämist). Eriti veel kui meil niipalju aega käes on. Kui tööd teha ja reisida, siis pole aega selle peale nii palju mõelda. Õnneks läheb aeg kiiresti ja varsti oleme kodus. Kuigi kujutame ette, kuidas pärast paari nädalat mõtleme, miks me ikka nii väga siia tagasi tahtsime

Täna käisime me kinos. Kuna Berta juba 3 nädalat siin nelja seina vahel istunud on, hakkas ta natukene vinguma. Tahaks jalutada, ühesõnaga, midagi teha. Jalutada siin põldude vahel tore pole. Ükspäev, kui vähke jälle toomas käisime, karjus Risto “USS!”. Berta läks kohe lolliks. Ja hüppas ussile peaaegu otsa. Kuigi Risto oli palunud seisma jääda. Õnneks läks õnneks. Tegemist oli väikse ussiga, aga siiski mürgisega.
Sõitsime siis täna Toowoombasse. See linn on tuntud oma parkide rohkuselt. Jõudsime enne kinoseanssi külastada Jaapani aeda. Väga ilus. Ja hea on tõdeda, et seal linnas (siin põldude vahel ju puid pole) oli näha, et Austraaliasse on jõudnud sügis. Lehtpuud olid muutunud värviliseks ja osa lehti mahagi langenud. Mõnus on tunda, et pärast meie jaoks nii pikka suve on lõpuks toimumas mingi muutus. Kuna vihma sajab rohkem, siis rohigi läheb roheliseks.
Kinost nii palju, et nagu ikka, oli NII hea kinos käia. Eestis tegime seda päris tihti. Kuna Risto ainukene “linnavisiidi” nõudmine oli see, et ta saab oma maitse järgi filmi valida (oh need kompromissid!), siis vaatasime me The Avengers`i. Njaa,, superkangelaste film. Meile tegelikult superkangelaste filmid meeldivad. See oli ka OKEI. Ausalt oli ükskõik, mida vaadata, peaasi et oleks midagi teha